Hiiumaa

Eesti suuruselt teine saar ja kõige rahulikum nurk: 500 aastat vanad tuletornid, tühi männirannik, tasane rattasõit ja umbes 9000 elanikku.

Hiiumaal elab umbes 9000 inimest 1000 ruutkilomeetril, mis annab asustustiheduse, mille kõrval Saaremaa tundub linnalik. Saar on tasane, liivane ja peaaegu täielikult metsaga kaetud, rannik on segu kruusast, roostikust ja pikkadest tühjadest randadest, ja teedevõrk on ring koos harudega. Selle sümbol on Kõpu tuletorn, alustatud 1531. aastal ja üks maailma vanimaid pidevalt töötanud tuletorne, mis seisab saare ainsal päris kõrgendikul ja on mändide kohal nähtav kilomeetrite kaugusele. Ronimine kostab paar eurot ja trepid on sama järsud kui 16. sajandil.

Kärdlas, saare keskuses, on umbes 3000 elanikku, keskväljak panga ja suurpoega, ammu kadunud kalevivabrik, mille park on säilinud, ja käputäis restorane, mis sulgevad varakult. See on kogu saare linnaline pakkumine ja hiidlased on selle üle vaikselt rõõmsad. Hiidlaste aeglusest räägitakse väljakujunenud kohalikku nalja, mida sa kuuled igas külalistemajas. Praktikas tähendab see, et söögid tuleb planeerida: väljaspool juulit lõpetavad külades köögid tihti kell 20 ja pühapäev võib olla kuiv.

See, mida sa siin päriselt teed, on omal jõul aeglaselt liikumine. Saar on rattasõiduks ideaalne — mainimisväärseid tõuse pole, vaikne asfalt ja Heltermaa praamisadamast Kõppu läänetipus on umbes 60 km. Kassaril, mis on põhisaarega ühendatud kahe tammiga, on Sääretirp — kruusasäär, mis ulatub paar kilomeetrit merre — ja Hiiumaa parim lühike matk. Ristna ja Luidja läänerannikul saavad lained ja loojangud. Käina laht on linnukaitseala, mis rändeajal täitub kahlajatega.

Juulis kell 21 Ristnas on päike veel tund aega veest kõrgemal ja parklas võib olla kaks teist autot. Novembris kell 21 on saar pime, praam ei sõida ja pool külalistemajadest on kinni. Hiiumaa sobib jalgratturitele, linnuvaatlejatele, peredele, kes tahavad randa ilma rahvahulgata, ja kõigile, kelle jaoks Saaremaa oli liiga tihe. See on halb valik kiireks nädalavahetuseks — ülesõit Rohukülast kestab 1 tund 25 minutit suunas ja see kujundab kõike.

Kus peatuda

Kärdla on praktiline baas: kaks väikest hotelli ja hulk külalistemaju hinnaga €55-95, suurpood, pank ja teed igale poole. Kassari ja Käina lõunas on kaunim variant — rookatustega talumajutused ja väikesed maahotellid €60-110, viis minutit Sääretirbi matkast ja lahe linnustikust. Kõrgessaare ja Luidja lõik loodes jätab su Kõpule, Ristnale ja parimatele loojangutele kõige lähemale, aga valik piirdub käputäie talude ja kämpingutega. Suuremõisa praami lähedal on mugav hilise saabumise jaoks ja mitte millegi muu jaoks. Juuliks broneeri kaks-kolm kuud ette — saarel lihtsalt ei ole piisavalt voodikohti. Väldi kõrgsuvel kohalejõudmist ilma kinnitatud toata ja väldi pühapäevaõhtuse väljas söömise planeerimist kusagil mujal kui Kärdlas või Käinas.

Kohalejõudmine ja liikumine

Sääretirbi kruusasäär (6 km)

Kassari raja parklast laskub rada läbi kadastiku rannale ja järgib siis säärt, mis kitseneb — kahekümne minuti pärast on meri mõlemal pool, seejärel paljas kruus ja rahnud. Mine vanadest kalamärkidest mööda, jätka kuni seljandik vee alla vajub, ja tule sama teed tagasi. Lahtised kivid jalge all, varju ega peavarju pole; tuulega suurepärane, tormiga ebameeldiv.

Liikumine piirkonnas

Praam sõidab Rohukülast, 9 km Haapsalust lääne pool, Heltermaale Hiiumaal, sõiduaeg umbes 1 tund 25 minutit, päevas viis kuni seitse väljumist; jalgsi reisija maksab umbes €3-4 ja auto €10-12, ning autokohad tuleb juulis veebis tublisti ette broneerida. Rohuküla on Tallinnast umbes 100 km ja Tallinna bussijaamast sõidavad Kärdlasse otsebussid koos praamiga, sõiduaeg umbes 4 tundi 30 minutit hinnaga €13-18. Väikelennukid lendavad Tallinnast Kärdla lennujaama umbes 30 minutiga. Saarel on busse vähe — rendi auto, võta oma või sõida rattaga, sest vahemaad on mõõdukad ja tõuse pole.